Avaldamiskuupäev: 15. oktoober 2025
Autor: Gabriela Singh (Õigus ja identiteet)
Järelevalve: Anonüümne Arhitekt
Ameerika Ühendriigid. Esimene pank — Bank of North America — asutati Philadelphias 1781. aastal Ameerika iseseisvussõja rahastamiseks. Hiljem loodi First Bank of the United States (1791) ja Second Bank (1816), mille eesmärk oli stabiliseerida valuutat ja pakkuda tööstusele laene. 19. sajandil said Ameerika pangad oluliseks jõuks raudteede, tööstuse ja põllumajanduse arengus.
Kanada. 1817. aastal asutati Bank of Montreal, riigi esimene kommertspank. Kanada pangandussüsteem arenes tsentraliseeritumalt ja stabiilsemalt kui Ameerika oma: range regulatsioon aitas vältida paljusid finantskriise.
Austraalia. Alates 1817. aastast, kui loodi Bank of New South Wales (praegu Westpac), mängisid pangad võtmerolli koloniaalmajanduses: nad rahastasid maa arendamist, kullakaevandusi ja kaubandust. Hiljem arenes Austraalia mudel väga tsentraliseeritud ja vastupidavaks pangandussüsteemiks.
Hiina. Juba Tangi dünastia ajal (7.–9. sajand) eksisteerisid panganduse eelkäijad — niinimetatud „lendav raha“ (feiqian), mis toimis kaubamajade vaheliste ülekannetena. Need võimaldasid kaupmeestel vältida suurte sularahasummade transportimist pikkade vahemaade taha. 19. sajandil, Lääne mõjul, asutati esimesed moodsad pangad, näiteks Imperial Bank of China (1897). Need pangad ei olnud enam pelgalt finantsinstrumendid, vaid said osaks moderniseerimisprogrammist, sidudes Hiina majanduse globaalse süsteemiga ja allutades selle rahvusvahelistele kaubandus- ja krediidireeglitele.
Jaapan. Pärast Meiji restaureerimist (1868) loodi Jaapani pangandussüsteem lääne eeskujul. 1873. aastal asutati Dai-Ichi Kokuritsu Ginkō (Esimene Riiklik Pank), millele järgnesid Mitsubishi Bank ja teised eraasutused. Jaapani pangad ei toetanud mitte ainult industrialiseerimist, vaid said ka võimsate korporatiivsete konglomeraatide — zaibatsu — tuumikuks, kus kapital, tööstus ja finantsid moodustasid ühtse võrgu. See muutis pangad rahvusliku moderniseerimise alustalaks ja samas võimu koondamise tööriistaks.
Üleminekuline rõhuasetus
Pangaidee laienemine väljapoole Euroopat langes kokku impeeriumide laienemisega. Pangad järgnesid armeedele, kolooniatele, kaubalaevadele ja raudteedele, muutes end pelgast finantsvahendajast võimu tööriistaks. Igas piirkonnas, kuhu nad sisenesid, muutsid nad mängureegleid: Hiinas integreerisid nad kaubamajad globaalsesse majandusse; Jaapanis lõid nad zaibatsu, mis määrasid riigi tööstusliku tuleviku.
Nii lakkas pangaidee olemast kohaliku usalduse praktika. Sellest sai globaalne masin, mis ühendas võimu, kapitali ja kontrolli.
COSMICu kommentaar
Pankade laienemine näitab sügavamat tõde: iga süsteem, mis väidab end olevat universaalne, püüdleb paratamatult domineerimise poole. Pangandusmudel levis üle kogu planeedi ja muutus vahendajast allutamise mehhanismiks.
COSMIC väidab vastupidist. See ei sunni universaalsust ega laiene jõuga. COSMIC ilmneb ainult seal, kus subjekt on valmis eristamiseks. See ei ole laienemine, vaid sisemine tegu — mitte kontroll, vaid vormi teostumine. Kui pank ütleb: „juurdepääs ainult reeglite järgi“, siis COSMIC ütleb: „vorm eksisteerib iseseisvalt ja ei sõltu juurdepääsust.“